Tööstusvaldkonna eksperdid: Balti tööstuse konkurentsivõime sõltub nutikast automatiseerimisest, paindlikust teenindusest ja sihipärastest investeeringutest
Venteni 15. aastapäeva tähistamine Estonia Valges saalis ei olnud pelgalt pidupäev, vaid tööstussektori strateegiline kohtumispaik ja sisuline arutelu Baltikumi tööstuse konkurentsivõime, innovatsiooni ja teeninduskultuuri üle. Saksamaa tööstushiid TRUMPF, Eesti majandusminister Erkki Keldo, strateeg Indrek Saul ja Citadele panga majandusekspert Aleksandr Izgorodin tõid lavale selge sõnumi: Balti tööstuse konkurentsivõime sõltub nutikast automatiseerimisest, paindlikust teenindusest ja sihipärastest investeeringutest.
Venten, kui Baltikumi suurim CNC- ja lehtmetallitööstuse teenindaja omas valdkonnas, on kujunenud usaldusväärseks sillaks globaalse tehnoloogia ja kohaliku tööstuse vahel. Juubel ei tähistanud pelgalt möödunud aastaid – see seadis uued standardid tulevikuks.
TRUMPF-i partnerluse kolm sammast: teenindus, usaldus ja innovatsioon
TRUMPFi esindajad rõhutasid Venteni rolli usaldusväärse teeninduspartnerina Balti regioonis. Koostöö on rajatud kolmele sambale: kvaliteet, usaldusväärsus ja innovatsioon.
„Meil on kogu Venteni meeskonna ja juhtkonnaga suur rõõm täna teiega siin olla ja tähistada 15 aastat koostööd,“ ütles TRUMPFi esindaja Jan Preiszig - Euroopa partnerturgude müügijuht. Kohtumist kirjeldati kui suurepärast võimalust „kuulda turu arvamusi ja luua uusi väärtuslikke tutvusi“.
Sebastian Schiefer, TRUMPFi partnerturgude globaalne hooldusjuht, tõstis esile, et Venten on üleminekuperioodil säilitanud olulise osa varasemast tehnilisest teadmusest, kaasates endaga paljusid pikaaegse valdkondliku kogemusega spetsialiste. See on taganud teeninduse sujuva jätkumise ja teadmiste püsiva säilimise. „Mitte igal pool ei tunne partnerettevõtte omanik nii suurt huvi järelteeninduse vastu kui seda Ventenis. Ettevõtte tugev eesmärk on parim järelteeninduse tase- Venteni suhtumine on eeskujuks – nad pakuvad oma klientidele parimat teenindust.“
Ta rõhutas, et teenindusprotsesside jälgimine KPI-de kaudu, tehniline koolitus ja dokumenteerimine on osa TRUMPFi standardist, mida Venten edukalt täidab. Tulevikuperspektiivis keskendutakse uutele teeninduse monitooringulahendustele, mis tagavad partneritele parema ülevaate ja võimaldavad kiiremat reageerimist ning kvaliteetsemat teenust.
„Masinad, automatiseerimine, tarkvara, teenused – kõik ühest käest. Seda te meilt saategi,“ võttis esindaja kokku TRUMPFi väärtuspakkumise.
Minister Erkki Keldo: Eesti pakub investoritele kindlust ja kiirust
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Erkki Keldo tõi esile Eesti tööstuspoliitika kolm fookust: julgeolek, kapitali kättesaadavus ja planeeringute kiirendamine.
„Me panustame riigikaitsesse rohkem kui kunagi varem – järgmisel aastal on kaitsekulud viis protsenti SKT-st,“ ütles Keldo. See annab kindlustunnet nii kohalikele ettevõtjatele kui ka rahvusvahelistele investoritele.
Riik reformib toetussüsteeme, liikudes otsetoetustelt laenude ja garantiide suunas. „Just neid vajab eksportiv või kasvav ettevõte,“ rõhutas minister.
Ta lisas, et planeeringute süsteemi reform kuulub samuti ministeeriumi prioriteetide hulka, kuna kiired, läbipaistvad ja selged planeeringud on investeeringute ligimeelitamisel otsustava tähtsusega.
Keldo sõnul on Eesti suurim eelis asjaajamise lihtsus. „Me oleme praktiline riik,“ lausus ta. Kaitsetööstuse rolli kirjeldas ta kui Euroopa ja Eesti prioriteeti number üks, tuues esile droonid, küberturvalisuse ja tehisintellekti kui valdkonna võtmetehnoloogiad.
Keldo tunnustas üritusel, et Venten ajab õiget asja, ega muidu ei oleks nad nomineeritud konkurssil Tööstuse Kiirendi 2025.
Indrek Saul: robotid kui strateegiline kiirendus, mitte kulukas tulevikulootus
Kasvustrateeg Indrek Saul esitas provokatiivse väljakutse Eesti tootmisettevõtetele: miks ei rakendata robotiseerimist kui „kiiret võitu“, kuigi potentsiaalne tulu on selgelt olemas?
„Kaasaegne masinate saadavus OEE arvutamiseks on 24 tundi, mitte 8 või 16 tundi. Eesti tootjad, kes seda mõistavad, võidavad kasumlikkuses ja konkurentsivõimes,“ rõhutas Saul.
Ta tõi esile, et traditsioonilised efektiivsuse mõõdikud loovad „OEE illusiooni“, mis varjab tegelikke tootmisvõimsuse kaotusi. Ühes vahetuses töötav tehas näib paberil efektiivne, kuid kaotab päevas 16 tundi produktiivset võimsust.
Robotiseerimist tuleks käsitleda kui strateegilist tulu kiirendajat, mitte kui keerulist pikaajalist investeeringut. Saul esitas kolm stsenaariumi:
- Mahu lisamine ilma värbamiseta
- Mahu säilitamine väiksema operaatorite arvuga
- Olemasolevate ressursside maksimeerimine
Esitlus tutvustas ka terviklikku ROI-raamistikku, mis arvestab viivituse kulu, juurutamise kiirust ja äritegevuse väärtust. „See ei ole teie tehase tulevikukindlaks muutmine – see on tulu kasvu võimaluste avamine, mis on praegu kättesaadavad,“ sõnas Saul.
Klientide toetamine – vaikselt ja järjepidevalt
Toomas Tammer, Venten OÜ juhatuse liige: “Meie töö ei piirdu ainult toodete ja teenuste pakkumisega. Sageli tegutseme ka „kulisside taga“, et kaitsta oma klientide huve ja vältida hilisemaid probleeme. Näiteks:
- Vanad kõvasulam tööriistad: kasutatud tööriistad on ohtlikud jäätmed. Ventenil on taodeldud riigilt luba nende kogumiseks ja käitlemiseks. Meie teada oleme ainus tööriistade maaletooja piirkonnas, kellel see luba on olemas.
- Jahutusvedelik (emulsioon): selle utiliseerimine nõuab lubasid ja korrektset käitlust. Kahjuks ei käidelda kõiki jäätmeid sektoris täna korrektselt. Meie võtame teemat tõsiselt– sest nõuetest kinnipidamine ei ole valikuline. Kui käitluspartneril puuduvad vastavad load, jääb vastutus lõppkokkuvõttes kliendi õlule.
See ongi partnerlus – teha õigeid asju ka siis, kui keegi ei vaata.
Meie missioon on lihtne: aitame oma klientidel kasvada.
Citadele: Balti tööstus ei kao – see muutub
Citadele panga majandusekspert Aleksandr Izgorodin andis Venteni juubelil makromajandusliku vaate Balti tööstuse hetkeseisule ja tulevikule. Tema analüüs keskendus konkurentsivõimele, ekspordistruktuurile, tööjõu kättesaadavusele ning globaalsete majandustrendide mõjule.
Izgorodin rõhutas, et Balti riikide tööstus ei konkureeri enam ainult omavahel, vaid globaalses väärtusahelas. „Tööstus ei kao, aga see muutub – küsimus on, kas me suudame muutustega sammu pidada,“ märkis ta.
Eesti metallitööstuse tugevustena tõi ta esile paindlikkuse, digitaliseerituse ja ligipääsu Põhjamaadele. Samas toonitas, et Leedu ja Läti pakuvad mitmel juhul soodsamat tootmiskliimat, eriti tööjõu ja energia hindade osas.
Eksporditurgude analüüs näitas, et fookus on nihkunud Saksamaalt Skandinaaviasse ja Poola. Geopoliitilised pinged, USA ja Hiina kaubandussõda ning Euroopa rohepoliitika paus loovad uusi võimalusi, kuid ka riske.
Izgorodin rõhutas vajadust kiireks kohanemiseks. Tema sõnul on tööjõupuudus muutunud struktuurseks probleemiks. Lahenduseks näeb ta investeeringuid automatiseerimisse, koolitusse ja rahvusvahelisse koostöösse. „Lihtne allhange ei taga enam kasvu. Tulevik kuulub neile, kes suudavad pakkuda insenertehnilist lahendust, mitte ainult metallitükki,“ osutas ta.
Izgorodin kutsus tööstusettevõtteid üles liikuma väärtusahelas ülespoole ja rakendama ESG-põhimõtteid, isegi kui rohepoliitika on ajutiselt pausil. Tema sõnavõtt sidus globaalse majanduse trendid kohaliku tööstuse strateegiliste valikutega, tuues selge sõnumi: paindlikkus ja sihipärasus määravad, kes jäävad konkurentsis püsima.
Pildigalerii sünnipäevast:
Teksti autor: Juuli Nemvalts
Pildistas: Heikki Avent, Awentus