Indrek Saul: Kõik oskavad lugeda roboti hinnalipikut, aga tasuvusarvutus näitab, kust raha tagasi tuleb
Kasvustrateeg Indrek Saul, kes on valdkonnas tegutsenud viimased 20 aastat, on seda meelt, et tööstusettevõtted saavad tasuvusarvestuse abil teha paremaid investeerimisotsuseid ning näha, kui kiiresti investeering end ära tasub ja millist lisandväärtust loob.
Indrek Saul ja Venteni müügijuht Raivo Sults räägivad pikemalt robotisse investeerimise ärilisest ja tehnoloogilisest teekonnast 13. märtsil konverentsil Tark tööstus 2025.
Konverentsi eel küsis Indrek Sauli käest mõned teemakohased küsimused Kaire Tammer
Viimased 20 aastat strateegilisele juhtimisele ja ettevõtete kasvu kiirendamisele keskendunud Indrek Saul ütles, et Tallinna Tehnikaülikoolis omandatud insenerikõrgharidus on andnud talle tugeva aluse tööstusvaldkonna mõistmiseks. „Minu tööks ongi sektori ettevõtetes leida üles kasvuvõimalused, tuvastada kasvu takistavaid tegureid ja töötada välja strateegiad kasvu saavutamiseks. Tänu spetsialiseerumisele tööstuselektroonika ja automatiseerimise vallas mõistan hästi tööstussektori tehnoloogilisi ja strateegilisi vajadusi. Tööstusettevõtete kontekstis mängib robotiseerimine olulist rolli, aidates suurendada tootlikkust ja konkurentsivõimet,“ toonitas Saul. Lisades, et nii tema töö kui robotite roll tööstuses on omavahel tihedalt seotud, kuna automatiseerimine on sageli üks võtmeteguritest, mis võimaldab ettevõtetel kasvada ja turul edukamalt konkureerida.
Aeg surub peale
Küsimuse peale, kas ja miks peaks Eesti tööstus robotite poole vaatama, läks Saul põlema: „Küsimus ei ole, kas, vaid millal! Läheneme valest otsast, kui küsime, mida peaksin robotiseerima? Peaksime robotiseerima kõike, sellest pole pääsu – see on ainult aja küsimus. Tuleb ainult otsustada, kust alustada,“ tõdes ta. „Ühel hetkel ei ole pääsu, kogu tootmine peab saama robotiseeritud ja töötama nn pimetehasena. Võidavad need, kes selle kiiremini ära teevad. Loomulikult peab see olema äriliselt kasulik.“
Sauli sõnul ei saa tööstussektoris enam ammu loota odava tööjõu peale nagu tehti 10-20 aastat tagasi. „Kuigi on riike, kus täna on käsitöö veel robotist odavam, aga seegi muutumises. On ainult aja küsimus, kui tööjõud muutub kallimaks kui roboti omamine. Meil on juba praegu töökäte puudus ja Eesti tööstuse väljamüügi hinnatase on tõusnud viimaste aastatega 25%,“ osutas Saul.
Tööstusettevõtete juhid tunnistavad, et muutuvatel aegadel tuleb pidevalt langetada otsuseid. „Samas on keeruline valida, kuhu panustada, kui pole tehtud investeeringute tasuvusanalüüsi. Kui kõik tootlikkuse kasvatamise protsessid läbi arvutada, saab need panna pingeritta – teha investeeringu hinna ja tasuvuse ning riskide maatriks,“ selgitas Saul. „Siis saab panustada sinna, kust kõige kiiremini kõige suurem tulu tagasi tekib. Paljud ei mõtle, kui palju läheb neile maksma see, et roboti kasutusele võtmist edasi lükatakse. Seega, ära lükka investeeringut edasi,“ soovitas ärinõustaja.
Saul lisas, et otsustavaks kaalukeeleks saab see, millist ärilist väärtust loob robot, ja tasuvusarvutusi omakorda mõjutab asjaolu, kui palju viivitusi tuleb ette seadme kasutuselevõtul. Seetõttu on roboti tasuvusest rääkides eelis nendel seadmetel, mille rakendamine võtab vähem aega ning mille õpikõver on lühem.
Tootlikkuse tõus
Saul ütles, et robotite kasutamisele räägib kaasa tõsiasi, et nii on võimalik saada lisa tootmismahtu. „Oletame, et sul töötavad inimesed ühes vahetuses viis päeva nädalas, kui võtad kasutusele roboti, on võimalik panna see iga päev 2-3 tunniks iseseisvalt tööle ja saada nii 20-30% lisa tootmismahtu. Väheoluline pole ka see, et pinkide seadistajate ja operaatorite puudus üha kasvab. Kui robotid on majas, ei pea seadistaja enam tegelema opereerimisega ja suudab teenindada suuremat hulka tööpinke,“ lausus ta. Lisades, et olemasolevaid pädevaid inimesi saab koolitada, et nad teeksid suurema lisandväärtusega tööd, ja panna rutiinset tööd tegema roboti.
„Kliendid näevad tihti, et roboti majja tulek vähendab toodete omahinda, mis omakorda parandab konkurentsivõimet. Võidujooks kulude vähendamise ning efektiivsuse suurendamise nimel käib igas sektoris. Kui sa oled allhankes, on sul vaja võimalikult kuluefektiivselt toota. Kui sul on omatooted, pead olema valmis neid võimalikult aja- ja kulusäästlikult tootma,“ loetles Saul „Robot aitab suurendada tulusid, vähendada kulusid, vältida tulude kaotust ja ennetada kulude kasvu.“
Sauli sõnul tuleb tootmisprotsesse juhtides mõelda, kuidas ennetada tulude kaotust. „Kui sul tippoperaator töölt ära läheb, siis kukub ettevõtte tootmisvõimsus. Kui sul on robot, siis see risk on maandatud. Kui seadistaja tuleb välja vahetada, siis uue inimese palk on palju suurem, kui eelmisel, seevastu saab roboti abiga ennetada kulude kasvu,“ osutas ta.
Targad valikud
Kasvustrateegia väljatöötamisel kerkibki enamjaolt esile küsimus, millistele võtmetegevustele peaksid tööstusettevõte keskenduma? Saul tõdes, et juhtidega kasvustrateegiat paika pannes vaadatakse kaht põhilist võimalust müügi kasvatamiseks: liikumine uute klientide poole või uute toodete ja teenuste pakkumine olemasolevatele klientidele. „Teine suund on efektiivsuse optimeerimine. Sellega saab 9 ettevõtet 10st päris hästi ise hakkama. Seevastu kasvustrateegia vaates tuleb pidevalt tegeleda tasuvusarvutustega. On täiesti olemas tasuvusarvutuse mudel, et ei peaks kõhutunde pealt otsustama,“ selgitas ta. „Täna on tüüpiline juhi dilemma: kas osta uus pink või robot? Kõik oskavad lugeda seadme hinnalipikut, aga tasuvusarvutus näitab, kust raha tagasi tuleb.
Tööstusettevõtetel pole sageli endal kompetentsi, kuidas see läbi arvutada ja aru saada, kust tulude kasv tuleb. Peame neile andma teekonna, kuidas see otsuste jada samm-sammult läbida. See eeldab andmete kogumist ja analüüsimist.“
Kõigest sellest räägitaksegi 13. märtsi töötoas.
—
Konverents “Tark tööstus 2025” toimub 13. märtsil Kultuurikatlas.
16:10-16:45 – Töötuba: Robotisse investeerimise äriline ja tehnoloogline teekond – kuidas jõuda otsuseni? Raivo Sults (Venten) ja Indrek Saul (kasvustrateegia konsultant)
14:55-15:30 – Vestlusring: Kiire või aeglane Eesti tööstuse robotiseerumine – kus saame tempot tõsta? Indrek Saul (kasvustrateegia konsultant), Argo Aavik (kogenud tööstusjuht, ABB mootorite ja generaatorite tehase juht), Gerth Kivima (Saku Metall Allhanke Tehase tegevjuht)
Vaata lisa: Tark tööstus 2025
Autor: Kaire Tammer