Eesti Parim Freesija 2019 võistluse korraldanud Venten OÜ tegevjuht Margo Adamsoni kommentaar
Venten korraldas meile teadaolevalt esmakordselt maailmas võistluse, mille käigus selgitati üleriigiliselt parim freesija.
Võistlusega soovisime tõmmata tähelepanu Eestis kriitilise piiri saavutanud tööjõudpuudusele metallitööstuses – täpsemalt CNC-freespinkide seadistajate/operaatorite ametikohal.
Võistluse käigus anti osalejatele ette detailijoonis ja tehnilised tingimused ning 1 kuu aega selleks, et esitada korraldajale oma parim programmeerimise ja freesimise aeg.
Esialgsetest saadetud tulemustest kujunes edetabel, mis löödi ettemääratud kuupäeval lukku.
Võistlejate kontrollimist alustati tabeli ülevalt otsast ehk kõige kiirematest aegadest.
Kontrolliks tuli korraldaja esindajal ning neutraalsel hindajal sõita füüsiliselt võistleja juurde ning dokumenteerida videomaterjali kujul võistleja sooritus.
Detaili vastavust joonisele kontrolliti hiljem kalibreeritud mõõteseadmetega.
Põhilised eksimused kontrollfaasis olid kontrollaja ületamine (kiiremini oli lubatud teha, aeglasemalt mitte) ja/või detaili mitte vastavus joonisele.
Kontrolliti kokku 8 osalejat ning võistluse võitjaks osutus Timo Vilumets, Radius Machining OÜ-st.
Soovitused tulevase aastate osalejatele:
- Teha enne kindlasti läbi, et välja siluda kõik vead.
- Kui jääb pikk vahe sisse esimesel tegemisel ja kontrollil, siis veelkord läbi teha.
- Võtta rahulikult.
Rohkem infot võistluse kohta leiab siit: https://machinery.venten.ee/eestiparimfreesija/
Ja Päevalehe meediakajastuse leiab siit: https://arileht.delfi.ee/news/uudised/toojoupuudus-sunnib-toostuses-loovaks-parima-freesija-konkursi-voitja-soidab-nadalasele-vahemere-kruiisile
Võitja programmeerimise ja freesimise täispikka videot saad vaadata siit:
Intervjuu Eesti Parima Freesija 2019 võistluse võitja Timo Vilumetsaga
1) Millised olid esimesed emotsioonid kui kuulsid võistlusest?
Timo: Tundus hästi põnev ja kindlasti tahtsin osaleda. Loomulikult tekkisid kohe alguses ka mõned küsimused erinevate võistluse kriteeriumite kohta. Lähemal lugemisel oli kõik arusaadav.
2) Oli programmi tegema hakates mõni etapp teisest keerulisem?
Timo: Ei saa päris nii öelda, pigem läks kõik üsna ladusalt. Kasutasin samasugust lähenemist nagu igapäevaselt.
3) Kontrolldetaili üle andes, kui kindel sa ise võidus olid?
Timo: Kindel ei olnud, sest tol hetkel oli kontrollimata üks minust kiirem tulemus. Teadsin, et mahtusin aja sisse. Samas ei saanud välistada mõnda näpuviga, mida nihikuga mõõtes oleks olnud raske tuvastada. Võtsin küll üsna rahulikult ja kontrollisin mitu korda, aga vahel võib närvist ikkagi viga sisse tulla.
4) Mis hetkel ise tundsid, et freesija amet on just sulle?
Timo: Raske öelda täpselt, aga võibolla siis kui teist korda Radiusesse praktikale tulin. Siis sain freesimise poole enda vastutuse alla ja see tundus kordades huvitavam kui näiteks treimise pool. Protsess ise on keerulisem ja erinevaid lähenemisi on rohkem kui treimise puhul.
Põhiline huvi sai alguse juba Tehnika Kõrgkoolist, kus oskused ja algteadmised asjade valmistamise kohta täiendasid minu tehnikahuvi. Avanes täiesti uus maailm, ja tekkis väga palju ideid, mida oleks kohe vaja projekteerima ja freesima hakata, näiteks auto detaile jne.
5) Kust on tulnud oskus programmeerida?
Timo: Radius Machining on allhanke ettevõte, teeme väga erinevatele sektoritele väga erinevaid detaile. Sisuliselt ei ole sellist nädalat, kus me ei teeks mõnda uut programmi ehk siis programmeerimine käib kogu aeg ja see tõttu saame harjutada kõvasti.
6) Anna üks soovitus noortele, kes seisavad freesija erialavaliku ees.
Timo: Soovitan olla julged ja proovida uusi asju, mis esmapilgul võivad kõrvaltvaatajatele tunduda, et ei tööta. Ärge tehke asju lihtsalt sellepärast, et alati on nii tehtud, see ei pruugi parim lahendus olla.
7) Võidukruiis Vahemerel - kui see saladus ei ole, siis kelle plaanid endaga kaasa võtta?
Timo: Eks ma oma naise pean kaasa võtma, teist valikut ei anta (naerab).
Intervjuu Eesti Parima Freesija 2019 võitja ettevõtte juhi Veljo Konnimõisaga
1) Milline on tööandja vaatenurk toimunud võistlusele?
Veljo: Oleme õnnelikud, et lõpuks oli ka kolmandal osapoolel võimalus fikseerida tõsiasi, et me tõepoolest oleme Eesti parimad. Tore kui saavutused ei jää pelgalt enesekiitmise tasandile.
2) Kas otsus osaleda tuli pigem ettevõtte või töötajate tasandil?
Veljo: Mina küsisin poistelt mis nad arvavad, kas peaks osalema. Edasine oli juba nende enda teha.
3) Milliseid isikuomadusi oma töötajates hindad?
Veljo: Täpsust. Siin on nii, et 20 korda mõõda ja 1 kord lõika. Radius Machiningu töökultuuri silmas pidades hindame julgust asju ette võtta ja mitte karta teha vigu. Oluline on ausus ja sellest tulenev vastastikune usaldus. Tööd saab teha kerge südamega kui oma töötajaid usaldad.
Võib öelda, et uusi töötajaid ei vali mitte mina välja, vaid tiim ise. See on suuremas plaanis oluline ettevõtte toimimise jaoks. Vastupidavus on võtmesõna, sest kui müügitiimist keegi sõidab 2 nädalaga läbi 3000 km ei saa muud moodi. Igast sõidust ja olukorrast üritame alati võtta maksimumi. Näiteks messidel oleme kohal esimesena ja lahkume viimasena.
4) Tänaseks teame, et õpilaskategooria auhinda ei saanudki välja anda. Milliseid mõtteid see tekitab?
Veljo: Eks see peegeldab tegelikku olukorda, et õpilaste oskuste taset on raske kindlaks teha. Arvan, et oskused tekivad alles Formulas Students’is või tööpõllul. Oma eriala entusiastlikumad õpilased on tõenäoliselt juba tööle võetud ja ülejäänud ei jaga matsu. Ehk oleks talvepoole olnud õpilastel rohkem aega? Reaalsuses metallitööpinke siiski jagub, oskajaid mehi on lihtsalt vähem.
5) Mis on sinu arvates masinaehituse valdkonna kõige suurem müüt?
Veljo: Räpane, et see on üks räpane amet. Tegelikult ei pea töötama pimedas keldris. Samuti annab see töö väga palju oskusi juurde, kas või vene keele praktikat. Viimane tuleb omakorda kasuks tehes äri Ida-naabritega.
Naljakas mõelda, et tänapäeval eelistavad paljud näiteks ehitaja ametit masinaehituse omale. Tahtsin ka ise kunagi arhitektiks või vähemalt ehitajaks saada, aga tänapäeval mõte minna välja ilmastikuga võitlema ei kutsu absoluutselt. Masinaehitaja töö on kordades mugavam. Need, kes masinaehituse peal oma ameti selgeks saavad ja tipu poole pürgivad ei teeni sugugi vähem kui spetsialistid ehituses. Eriti kui võtta arvesse aastaringset teenimisvõimalust.